10 ELUKS VAJALIKKU OMADUST, mida võib anda just isa (jah, ka ema võib neid anda, aga enamuses annavad seda siiski just isad).

Seoses ISADEPÄEVAGA tekkisid mõned mõtted oma teraapiatöö vaatevinklist. Ideaalis on isa hea ja tore, kes kuulab ja õpetab, on toeks ja alati naeratab. Kahjuks kaugeltki mitte kõik isad pole sellised meistrid. Kirjutan meheliku lähenemise olulisusest ehk sellest, mis inimestele meelde tuleb, kui nad meenutavad lapsepõlves oma isa. Muuseas, 90% juhul meenub isa kergelt väljaveninud dressipükstes ja maikasärgis. Tegelikult mitte sellest ma ei tahtnud rääkida 🙂 Soovin vaid panna inimesi mõtlema isa olulisusest kasvatuses, sest selle puudumisel võivad realiseeruda allpool kirjeldatud riskid.

Mittepühendunud isade tulemusena kasvavad oskamatud uue põlvkonna täiskasvanud. Oma teraapiatöös näen ka seda, kuidas isad vanemaks saades kahetsevad, et õigel ajal ei osanud oma lastele anda seda toetust, nagu oleks pidanud. Polnud head isaeeskuju neil endilgi.

Näeb sageli sedagi, et ükskõik, kui suur ja võimas on mees, aga kui ta isa omal ajal jättis oma isaks olemise töö tegemata, siis on sügaval mehe hinges ebakindlus ja hästivarjatud hirmud. Nüüdseks suureks kasvanud endised väiksed tütred otsivad aga pidevalt tähelepanu ning klammerduvad meestesse liigselt või otsides kadunud isa kuju vahetavad pidevalt ühe mehe teise vastu.

Kogenud terapeudi pilgu läbi võib kiirelt öelda, kellel milline isa oli. Allpool panin näiteks kirja VÄGA OLULISED OMADUSED ja OSKUSED, mida isad suudavad oma lastele tulevaseks eluks kaasa anda (kui nad muidugi ise neid omadusi omavad):

1. Eneseväärtustamine
2. Oskus ennast kehtestada
3. Julgus alustada ja ette võtta
4. Võime alustatu lõpuni viia
5. Oskus EI öelda
6. Julgus oma arvamust avaldada
7. Oskus oma piire seada
8. Vastutustunne
9. Sõltumatus
10. Riskijulgus

Teiselt poolt vaadatuna on nende omaduste puudumine inimeses isa tegemata töö. Kui näete kedagi ilma selliste omadusteta-saate olla selgeltnägija – isa tegemata töö. Praktika näitab, et enamus hirme tulevad kaasa emadelt. See pole ei halb ega hea. Lihtsalt isa peaks olema see, kes need hirmud aitab ületada. Ilma eelnimetatud omadusteta jääb inimene lapsikuks ka täiskasvanuna. Sellised inimesed pole saanud oma isalt mõistvat suhtumist, julgustust ega toetust.

Isa õpetus ja energia on nagu õhk õhupallis, kui seda sisse ei puhu, siis on pall tühi. Jah, seda saab hiljem suure töö ja teraapiaga järgi tõmmata, aga aastad ja aastakümned on kaotatud, mõnel ka terve elu. Rääkimata sellest, et need, kellel pole endal olnud mõistvat ja toetavat isa, neil on endal väga raske olla oma lastele hea isa, kuna pole ju mingeid eeskujusid.

Poissi ilma isata kasvatab kas tänav või kasvatab ema ja vanaema. Esimesel puhul võib kasvada agressiivne tänavaseaduste austaja, teisel juhul mees, kes teab ja tunneb kõiki naiste vajadusi, enda omi aga mitte…. Pärast küsivad aga naised, et kuhu kõik mehed on kadunud? Mehi aga kasvatavad meesteks mehed! Naiste kasvataud mehed on küll sõnakuulelikud ja head sõbrad, aga põlvest nõrgaks nad ei võta-meesenergiat jääb neis väheks.
See, milline kuritegu on emade poolt lastele isaga suhtlemise keelamine või isast halva rääkimine tänu oma isiklikule solvumisele või oma probleemide tõttu omaenda isaga, sellest ei hakka rääkimagi. Vanemate omavahelised probleemid ei pea peegelduma laste peal.

Õnneks hakkab teadlikke ja armastavaid isasid üha rohkem juurde tekkima ja isadepäev on hea hetk neid selle eest tunnustada 🙏 🙂 !

Martin Kruusvall