Rubriik: Psühholoogia

peavalu

Miks pea tegelikult valutab?

Kuulsin hiljuti ühte raadiosaadet, kus lugupeetud ja kuulus neuroloog rääkis peavalu medikamentoossest ravist. Saatejuht päris peavalu põhjuste kohta ja neuroloog vastas, et eks inimesed aimavad neid põhjusi, aga ei taha arstile rääkida. Tore! Järelikult arst ei tea neid põhjusi, kui inimesed arstile sellest ei räägi! Siis tekib mul STOPP, MIS MÕTTES? Kui arst ei tea […]

sünnitusjärgne depressioon

Kas ka meestel võib olla sünnitusjärgne depressioon?

Võib! Ja kuidas veel! Minu arvates räägitakse isegi naiste sünnitusjärgsest depressioonist vähe, aga meeste sünnitusjärgne depression on täiesti tagaplaanil! Naisedki pole tihti lapse sünniks psühholoogiliselt tegelikult valmis. Vaatamata, et neil on naiste ajakirjad, milles sellest räägitakse, nad lapsepõlvest saati mängivad ema ja tahavad emaks saada, neil on õed ja kogenud oma emad ning suurel hulgal […]

empaatia

Empaatia reaalses elus – kas luksus või kohustus?

Seda artiklit ajendas kirjutama lugu minu tuttavast paarist, kelle suhe sai läbi nii, et mõlemad jäidki uskuma, et nad olid teise suhtes empaatilised ja ometigi tundsid nad samal ajal, et teine neid ikka üldse ei mõista. Nii tekkiski mul küsimus, kas inimesed ikka teavad, mida see empaatia päriselt tähendab? Kas  see empaatia, mida nõutakse ühelt […]

Teraapia protsess

Kuidas klient tuli 6 foobiaga ja läks armastusega – ehk mis toimub teraapias tegelikult

Minu juurde jõudis inimene murega, et tal on 6 erinevat foobiat, mis tõsiselt takistavad tema elu. Ta oli käinud perearsti juures, erinevates teraapiates, seal hulgas ka välismaal, aga hirmud olid ikka nii suured, et viimased mitu kuud ei suutnud isegi magada. Iga teraapia ei ole sarnane ning endale tuleb leida kõige paremini sobiv lahendus. Foobiate […]

Ei ole vaja pidevalt vabandada ja põhjendada!

Tihti näen  inimesi, kellel iga asja peale esimene reaktsioon on vabandamine ja püüavad igat enda tavapäratut liigutust teistele põhjendada.  Ei maksa sellega üle pingutada! Paljud meist väga soovivad, et teised näeks meiepoolset vaatenurka. See on mõistlik soov, kuid nagu iga asjaga, siis ka sellega peaks piiri pidama. Kui me igal nurgal vabandame, igat asja püüame […]

Kui ‘mammutijaht’ käib kodus ehk kodukontoris töötava mehe omapärad

Kodukontor võib olla küll hea lahendus, kuid sellel on ka omad miinused. Seda kirjutist ajendasid kirjutama viimasel ajal kuuldud naisklientide mured, et mehed on kodus töötades liiga pinges ja naised ei tea, kuidas sellele reageerida. Mehed pole sedasorti muret teraapias jagamas käinud.Lühidalt öeldes – enamus mehi ongi töötades pinges ja ei taha, et neid segatakse. […]

Peatu hetkeks ja mõtle, kas maailm on sinu jaoks ohtlik paik või sõbralik paik?

Sellele küsimusele palus mõelda juba Albert Einstein. Mida varem me seda endalt küsime, seda parem. Maailm on meie ümber pidevas muutumises ning me peame sellega kohanduma. See on oluline, sest lähtuvalt vastusest me loome endale edasised elustrateegiad, otsime tööd, valime suhtlemisringkonna ja isegi elu- või äripartneri, vahel ka elukoha. Sellest saab meie elu üks fundamentaalsemaid […]

Kas on võimalik tunda valesti?

Tunda valesti ei ole üldse haruldane. Kas olete tundnud, et teid ei mõisteta, kuigi väljendate, mida tunnete? Tunnete end kurvana, aga selle peale öeldakse, et: „mis sa nüüd, pole sugugi nii hull, teistel on veel hullem, see pole mingi probleem, vaata linnuke lendab jne.“ Võibolla olete ise sedasi kedagi „lohutanud“ ja tähelepanu tema tegelikelt tunnetelt […]

Martin Kruusvall teraapia

Kas kui mees tahab korraga olla suhtes ja olla vaba on normaalne?

Mees olla ei ole lihtne ning tihti võib olla teraapia sisemise võitluse võitmiseks parim lahendus. Teraapias räägivad mehed tihti oma sisemisest võitlusest vabaduse ja vastutuse vahel. Siin selle teema kohta väike spikker. Mehed ei suuda tihti leida tasakaalu kahe olulise ürgse vajaduse vahel – olla oma peres, suhtes ning samal ajal olla vaba ja tunda […]

Martin Kruusvall

Isa mõjust lapsele ehk tulevastele täiskasvanutele

10 ELUKS VAJALIKKU OMADUST, mida võib anda just isa (jah, ka ema võib neid anda, aga enamuses annavad seda siiski just isad). Seoses ISADEPÄEVAGA tekkisid mõned mõtted oma teraapiatöö vaatevinklist. Ideaalis on isa hea ja tore, kes kuulab ja õpetab, on toeks ja alati naeratab. Kahjuks kaugeltki mitte kõik isad pole sellised meistrid. Kirjutan meheliku […]

kuidas endast aru saada

Kui oled elu aeg olnud püüdlik ja see pole kuskile viinud (ehk kuidas endast paremini aru saada)?

Endast aru saada ei pruugi olla alati lihtne tegevus. Oled teinud tööd või näinud suhtes vaeva, aga seda mida oled otsinud pole ikka leidnud? Sellisel juhul on mõtekas pöörata pilk iseenda poole ja küsida: „teen ma üldse õiget asja, liigun ma õiges suunas, saan ma aru, mida ma tegelikult vajan“? Kui kokku võtta, mida nii […]

Kas lähedane või abikaasa võib asendada psühholoogi?

Psühholoog ja psühholoogia on keerulised valdkonnad, mida ei ole võimalik paljudele selgitada. Küll aga annan endast parima ja selgitan. Seda postitust ajendas kirjutama üks olukord,  mille pealtnägijaks ma olin. Kui leidsin  juhuslikult veel  illustreeriva pildi, siis oli kohe selge, et peab kirjutama. See juhtus ühes tavalises seltskonnas, kus arutati, miks üldse teraapias käiakse. Seal ütles […]

Kellega (mitte) suhelda isikliku kriisi ajal

Seoses olukorraga mõtlesin jagada ühte nüanssi, mis lähtub puhtalt minu enda eelmisest kriisikogemusest. Kriis on alati negatiivse alatooniga teema, ning see mõjutab meid kõiki. Praegu ma tunnen end väga hästi. Samal ajal ma näen paljudes teistes, nendes, kes on hirmunud ja masenduses (ja võibolla läbi elamas oma elu esimest kriisi) – iseennast, eelmisest majanduskriisist 2010 […]

Kuidas sina oma isiklikke piire kaitsed?

Millal veel, kui mitte nüüd, kui paljud inimesed on kodudes üksteisega lähedalt koos, võtta üles ülioluline psühholoogiline teema nagu ISIKLIKUD PIIRID. See tähendab omaenda Mina teadvustamist ja mõistmist eraldi, sõltumatult teistest (vanematest, lastest, abikaasast, tööandjast, kolleegidest jne.). Isiklike piiride ületamine teiste poolt tekitab meis kurbust või viha, see on teiste tegevus, mis ignoreerib meie tundeid […]

тревожность

Ärevus, kui sisemine häirekell

Seekord ajendas kirjutama ETV ärevuse teemaline saade “Suud puhtaks“ ja sealt kuuldud statistiline fakt, et 2018 aastal kirjutati rahustite või uinutite retsept 131 000 Eesti inimesele. See on 10% Eesti elanikest ja see osa, kes on tulnud arsti juurde, sest teisiti enam ei saa. Kui suur osa on aga neid, kes ei lähe mitte kellegi […]

перфекционист

Perfektsionist igavese õnne otsinguil

Kindlasti on paljud kohanud inimesi, kes püüavad olla alati kõiges täiuslikud, üks lihvib viimse piirini oma presentatsiooni, teine küürib lõpmatuseni autot ja kolmas ajab pilli lõhki oma raamatupidamist-otsides 1 sendist vahet, mis sest, et sellele kuluv aeg on kordi kallim, kui „probleem“ ise. Need on firmajuhid, kes otsivad kuude viisi ideaalset töötajat või isikud, kes […]

kurguvalu

Miks tegelikult kurk valutab?

Miks kurk valutab? No seda vastust teab ju iga vanaema! Tuul tõmbas läbi, jalad on märjad, gripiviiruste aeg, villaseid sokke polnud jalas ja karupüksid jäid koju jne. Seda juttu me kuuleme lapsepõlvest peale ja hommikust õhtuni. Sellise jutu (loe: hüpnoosi) taustal on üles kasvanud mitu põlvkonda. Kuidas aga tegelikult on? Miks mõnel on kurk pidevalt […]